MENÜÜ

Kuidas anda Metsale Hääl?

SÜNDMUS ON JUBA TOIMUNUD!

event_note Reede, 05.07.2019 17:30
location_on Saaremaa Kunstistuudio Loomekeskus Lossi 5, 93818 Kuressaare, Kategooria: Muu

* Kuidas anda Metsale Hääl ja miks see oluline on?
* Mida ette vötta, kui su kodumetsa ähvardab lageraie?
* Mida ühist on Didgeridool, slackline-l, jalutamisel, meditatsioonil, joogal, ujumisel, tantsul, songlöörimisel, pilli mängul jne ja miks köike seda oma elus üldse teha.
* Miks tuleb olla soovidega ettevaatlik ja miks me teinekord ei taha, et me unistused täituksi?
* Millest ma unistan ja millises maailmas ma elada soovin?

Kuidas kujundada metsa selliselt, et see saab olema veel mitmekesisem, kui ta hetkel on, ehk siis metsal saab olema rohkem häält, rohkem linde, rohkem loomi ja rohkem oksi, mida tuul sahistada saab. Samas kevadisel öitsemise ajal on drooniga vaadates tegemist mönes möttes maali vöi mandalaga. Ehk siis mets kui löuend, millele maalida. Aga sellest köigest lähemalt räägib Indrek Nõgu reedel. 17.30-19.00

Võimaluse korral tasakaalupanus 2,00 €

Ja otse loomulikult mängime jutu vahele ka neid pille, mis terve juulikuu vältel Saaremaa Kunstistuudio Loomekeskuses proovimiseks väljas on.

Indreku lugu – “Kaheksa aastat tagasi kingiti mulle sünnipäevaks didgeridoo. Kuna ma sünnipäevaks salamisi kitarri lootsin saada, oli pettumus suur! Ei osanud ma selle toruga esimese hooga midagi tarka peale hakata. Aastake kaks ja ehk veidike rohkemgi, see pill lihtsalt seisis nurgas ja kogus tolmu. Siis juhtus mulle külla hea söber, kes suutis sellest torust midagi palju paremat välja völuda, kui mina seda olin osanud ja nii ma hakkasin proovima ja proovima, kuni tekkis soov päris oma pilli järele!
Sündis minu esimene pill! Kohalikus puutöökojas pooleks saetud ja käsitsi tühjaks peiteldatud, väljast siledaks hööveldatud.
Selle pilliga ma saatsin öige mitu päikest looja ja kogesin läbi pillimängu oma esimesi meeliülendavaid ja transi-laadseid seisundeid. Isu muudkui kasvas ja aastake hiljem tuli taaskord soov uue pilli järgi.

Siis ühel päeval tuli möte, et äkki peaks neid päriselt tegema hakkama. Metsas jalutades ma ei näinud enam puid vaid pille. Alateadvuses tiirlevad siiamaani köiksugu erinevaid pönevaid viise, kuidas pille teha.

…ehk siis kaheksa aastat tagasi vötsin ma metsast maha ca 100 kaske. Tol ajal ma veel ei teadnud, et ma nendest didgeridood teen. Siis oli mul üks teine plaan, mis realisatsioonini ei jöudnud. Juhtus hoopis midagi imelisemat. Päeval, mil ma pillimaterjali otsima hakkasin, ei olnud mul kaugele vaja minna. Hea 5a kuiv materjal oli end justkui völuväel küüni alla sisse seadnud.
Nüüd on see mets vaikselt millekski selliseks muutumas…

…… ja aasta tagasi, küsides eneselt MIS LUGU MA JUTUSTAN jõudis minuni sönum, et ma ei tee pille, vaid annan METSALE HÄÄLE, see on ühtlasi hetkel ka minu missiooniks!”

VEEL SÜNDMUSI SAMAL KUUPÄEVAL