Räägime tõsistest asjadest.
19.04 kell 16:00 kübermaailmas käitumisest, laste omavahelisest usaldamisest ja viimase kuritarvitamise võimalikest tagajärgedest.
Koolikiusamisest (mis sageli läheb üle küberkiusamiseks). Kuidas kiusamist ennetada, sellega hakkama saada ja mida saab kõrvalseisja teha.
Peamine eesmärk on anda lastele usku, et nad ei ole siin maailmas üksi ja kuskil on alati keegi, kes neid mõistab (kes see keegi siis on ja kust ta leida).
Kogu loeng on üles ehitatud isiklikule kogemusele seoses kooli ja küberkiusamisega. #suurimjulgus
Ilona Kirst
25.04 kell 16:00 Kõik algab mõtlemisest. Stressi maandamine ja oma mõtete juhtimine. Pingetega toimetulek.
Heli Maajärv, Tervis ja Tasakaal nõustaja
27.04 kell 16:00 Narkootikumid.
Politsei, koerajuhi ja narkokoera kogemused meelemürkidega.
Silvar Rattas, vanemkoerajuht
02.05 kell 16:00 programm Vanem Vend Vanem
Programmi eesmärk on toetada ühiskonnas tuge ja eeskuju vajavaid lapsi ja noori, et ennetada nende riskigruppi sattumist ning pakkuda lastele tervet eeskuju, millele nad tuleviku valikuid tehes tugineda saaksid. Infot nii noorele, lapsevanemale kui ka spetsialistile.
Hanna Kriiska, programmi arengujuht
04.05 kell 17:30 Ärevushäred
Kõik inimesed on oma elus kogenud ärevust – närveerimist enne olulist eksamit või tööintervjuud, kartes mingit ebameeldivat uudist jms. Pingeolukorras ja lühiajaline ärevus on normaalne keha kaitsereaktsioon, mis mõjub inimese sooritusvõimele isegi soodsalt. Kui aga ärevus on tugev, kestab kaua ning piirab inimesele tegevusvõimet, on tegemist häirega.Ärevushäire esineb mitmes erinevas vormis ja erinevate sümptomite kaudu. Iga inimene, sõltuvalt oma eripärast ning häire iseloomust ja tugevusest, võib kogeda erineval arvul ning erineva tugevusega kaebuseid.
Lia Hanso, psühholoog
10.05 kell 16:00 depressioon. lõikumine. #mustlumi
Me kõik tunneme end aeg-ajalt halvasti: oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud – need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele, need on tunded meie elust. Depressioon on midagi enamat kui lühiajaline halb tuju või kurbus, depressioon on haigus. Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla ja ta on kaotanud lootuse, et tulevikus võiks paremaks minna. Ta tunneb end masendunult ja õnnetuna enamuse ajast pikema perioodi, vähemalt kahe nädala vältel. Depressioon mõjutab oluliselt nii vaimset kui füüsilist heaolu. Depressiooni võib kirjeldada kui “olen täiesti masendunud ja tühi” ning “kõik on lootusetu”.
Anna-Kaisa Oidermaa, kliiniline psühholoog, peaasi.ee tegevjuht
16.05 kell 17:00 Esmaabi
Iga inimese elus võib ette tulla olukordi, kus keegi
meie lähedastest või lihtsalt inimene tänaval vajab elupäästvat
esmaabi ning siis me peame tegutsema. Aga kas me teame kuidas tegutseda, mida teha? Kindlasti ei tohi abiandmist karta – aitame kasvõi natukene, niikaua kuni jõuavad kohale professionaalid. Inimese elu päästmine sõltub abistajate oskustest.
Mare Kirr, kiirabiarst, naiskodukaitsja
NB! Ürituste kellaagades võib ette tulla muudatusi.
Oodatud on osalema ka lapsevanemad!