MENÜÜ

Suveserenaad – Mustjala festival 2019

event_note Reede, 19.07.2019 21:00
location_on Mustjala, Mustjala, Saaremaa vald, 93601 Saare Maakond, Eesti, Kategooria: Festival

R 19.07.2019 kell 21 Mustjala Anna kirik

SUVESERENAAD

Tallinn String Mari-Liis Uibo-viiul, Toomas Nestor-vioola, Aare Tammesalu-tšello

Kavas Ernst von Dohnany, Mirjam Tally, Wolfgang Amadeus Mozart

Kontseri kava:

Ernst von Dohnányi – Serenaad op 10 viiulile, vioolale ja tšellole
Mirjam Tally – „Birds for Company“ soolotšellole ja elektroonikale
Wolfgang Amadeus Mozarti – Divertisment Es-duur KV 563 viiulile, vioolale ja tšellole

Ernst von Dohnányi, ungaripäraselt Ernő Dohnányi sündis 1877. aastal Pozsony´s (tänapäeval Lääne-Slovakkia) ja suri 1960 New York´is USA-s. Ta oli tunnustatud helilooja ja dirigent ning üks oma põlvkonna säravamaid pianiste, kes lisaks sooloesinemistele pööras suurt tähelepanu kammermuusikale. Dohnányi õppis Budapestis, kus 1897 kanti ette tema esimene sümfoonia. Aastatel 1908-1915 õpetas ta Berliini Muusikaakadeemias, hiljem tegutses Budapesti Filharmoonia dirigendina.

1931 asus ta tööle Ungari Raadio muusikadirektorina. Teise Maailmasõja järel sattus Dohnányi kodumaal kommunistliku reziimi tagakiusamise alla, tema teosed kadusid kontserdikavadest. Helilooja oli sunnitud emigreeruma esmalt Lõuna-Ameerikasse ning seejärel USA-sse. 1955 sai temast Ameerika Ühendriikide kodanik ja ta oli tihedalt seotud Florida Ülikooliga. Dohnanyi loomingus on tugevaid mõjutusi Johannes Brahmsilt, seetõttu tundus see kaasaegsetele sageli konservatiivse, isegi vanamoodsana. Ta on loonud oopereid, sümfooniaid ja ohtralt kammermuusikat.

Keelpillitriole komponeeritud Serenaad op 10 on noorpõlveteos aastast 1902. Dohnányi ei kasuta otseselt ungari rahvamuusika tsitaate, millega said hiljem kuulsaks tema kaasmaalased Zoltán Kodály ja Béla Bartók.

Helikeeles kuuleme siiski ilmeksimatult rahvamuusika mõjutusi, kuid need on sulanud partituuri sügavamatesse kihtidesse ja moodustavad rütmifiguuride homogeense koostisosa. Hästi väljendub see serenaadi prelüüdis, mis on rühikas ja uljas marss koos põnevate laulvate episoodidega. Kitarrilaadse saatefiguuriga teise osa ilmekas meloodia katkeb ootamatult energilise tundepuhangu ajel, andes vajaliku liigendatuse ja hoides kõrget emotsionaalset pinget. Serenaadi kroonib meisterlik skertso, mille tihe kude kõneleb nii looja tehnilistest oskustest kui ka huumorimeelest. Võluv kromaatiline peateema on hea polüfoonilise arengu algmaterjal. Helilooja ei hoia siin tagasi oma fantaasiat ja tervameelseid ideid ning loomingulist energiat, tegemist on tõelise intellektuaalse ja emotsionaalse tulevärgiga. Olulise kontrasti moodustab järgnev melanhoolne variatsioonivormis neljas osa ning vürtsikas finaal, mis pöördub tagasi serenaadi alguses kõlanud marsi muusikalise materjali juurde.

Rootsis resideeruva eesti helilooja Mirjam Tally „Birds for Company“

(2014) kompab akustilise ja eketroonilise muusika piire, saades inspiratsiooni nii loodusest, erinevatest kommunikastioonivormidest kui ka spetsiaalselt selle teose jaoks arendatud moodsatest keelpillimängu tehnikatest. Kuulajate ees avaneb futuristlik „digitaalne loodusriik“ koos kõigi oma uute võlude ja valudega.

Wolfgang Amadeus Mozarti Divertisment Es-duur KV 563 valmis 1788 samaaegselt viimaste sümfooniatega. Esiettekanne toimus 13. aprillil

1789 Dresdenis. Helilooja ise mängis vioolat, viiulipartii esitas Anton Teyber ja tšellol soleeris kuulus Anton Kraft, kelle võimeid hinnates lõi Joseph Haydni epohhiloova tšellokontsedi nr 2 D-duur ja Ludwig van Beethoven Kolmikkontserdi C-duur. Mozarti uurija Alfred Einsteini sõnul erineb kuueosaline divertisment Es-duur helilooja teistest sarnastest süitidest, sest siin avaldub sügav muusikaline sisu koos kordumatu kompositsioonilise kerguse ja elegantsiga. “See kammermuusika meistriteos kasvas nii suurte mõõtmeteni, sest Mozart soovis pakkuda midagi tõeliselt erilist nii vaimses kui emotsionaalses plaanis. Iga instrument on siin „Primus inter pares”.

VEEL SÜNDMUSI SAMAL KUUPÄEVAL